Otsides ...

Soovid

2011-09-04T07:44:00.000+03:00

Tavaliselt soovime inimestele õnne ainult sünnipäeval. Teisele inimesele võib ju iga päev soovida midagi head. See ei pea olema mingi tähtpäev. Soovil on mõte siis, kui soovija teeb seda südamest. Niisama öeldud soovil ei ole mingit jõudu ja see ei anna midagi. Kui soovida, siis südamest ja soov peab olema tõeline.

Samuti peab soovi vastuvõtja olema valmis soovi vastu võtma, vastasel juhul pole soovil jällegi jõudu. Mõlemal poolel peab olema tahe anda ja tahe vastu võtta.

Mina vastutan

2011-08-29T05:34:00.000+03:00

Kõik minu elus toimuvad sündmused on sellepärast, et mina olen nad oma ellu lubanud. Vahet pole kas sündmus on hea või halb, mina olen see, kes vastutab. Mina vastutan minu elus toimuvate sündmuste eest, sest nad leiavad aset minu elus. Ja igaüks vastutab oma elu ja selles toimuva eest, ainult paljud ei ole teadlikud sellest. Vastutus jääb, sõltumata kas sa tead või mitte. Loodusseadused kehtivad ka siis kui selles osaleja sellest midagi ei tea, sama on ka vastutusega.

Mina olen see, mida ma tunnen

2011-08-21T09:37:00.000+03:00

Mina olen see, mida ma hetkel tunnen. Kui tunnen end kurvalt, siis ma olengi kurbus. Sa oled see, mida sa tunned. Tunne end õnnena. Mina olen õnn - kujutle seda suurt tunnet, olen õnn ja tunne õnnetunnet. Sa võid olla kes tahes, sa saad seda olla. Piisab ainult tahtmisest.
Ole õnn ja ava end, tunneta kuidas sa vibreerid seda õnnetunnet teistele, tunneta kuidas sa õnne jagad, annad seda teistele. Laineta seda endast välja, tunneta selle andmist.
Hommikuti tööle minnes tundub mulle, et enamik inimesi pole õnnelikud. Vahest harva mõni naeratab vastu, enamik on tusased, tõsised, tigedad. Nad pole õnnelikud, sest nad ei oska seda olla. Nad pole veel jõudnud arusaamisele, et õnnelik saab olla üsna lihtsalt.

Siin ja praegu

2011-08-13T08:21:00.000+03:00

Enamus meist elab minevikus ja tulevikus, aga mitte praegu. Nii minevik, kui ka tulevik on illusioonid. Minevik on mälukillu taaselustamine ja tulevik on tihtilugu mineviku tõstmine tulevikku. Tulevikku luuakse mineviku baasil ja enamjaolt on mineviku koopia. Aga, mis on tähtis, unustatakse siin ja praegu. Kõik muutused ja otsused tehakse praeguses hetkes. Kui su elu on suunatud tulevikku, siis ei muutugi midagi, sest sind pole SIIN. Mõtle sellele.

Kas kõik on võimalik?

2011-08-10T20:31:00.000+03:00

Nagu ma olen öeldnud, et hetk loob järgneva. Kas see mida me näeme on reaalne või kujutame seda omale ette. Lähtuvalt kvantfüüsikast, siis enne teadvuse sekkumist on kõik võimalik. Seda kutsutakse superpositsioonis olevaks. Näiteks lotopiletil olevad numbrid muutuvad reaalseks alles sel hetkel, kui me neid vaatame, s.t. et enne vaatamist on kõik võimalused olemas. Võidupileti peaks saama selliselt, et ostad pileti, paned selle rahakoti vahele numbreid vaatamata. Vaatad loosimise ära, teades võidunumbreid ja kasutades teadvust, peaks samad numbrid saama oma lotopiletile. Ja kui ei saa, siis mõtlesid teistele numbritele ehk teistele võimalustele.

Kas siis asjad meie ümber on reaalsed? Teades kvantfüüsikas üht-teist, siis on ja ei ole ka. Sel ajahetkel, kui me tahame midagi puudutada, siis teadvuse sekkudes muudetakse energia mateeriaks. Kuna kõik asjad enne teadvuse sekkumist on superpositsioonis ehk kõik võimalused on saadaval.
Tahtsin tuua sellise näite: jalutad metsas, ainus mida sa reaalseks saad pidada on see, et seisad kahe jalaga maa peal, kuna sa tunned seda. Teisalt on see ka ju ainult tunnetus, kas seegi veenab et tegemist on reaalsusega. Vaadates kaugemal olevad teed, metsa piiri vmt, kas see on illusioon? Materiaalseks muutub see ainult siis, kui me oleme otsustanud seda puutuda/katsuda? Mis juhtub pärast seda?

Sina oled looja

2011-08-09T09:15:00.000+03:00

Mida külvad, seda lõikad-fantastiliselt geniaalne. Mida enam ma sellele mõtlen, seda enam tundub see loogiline. Annad naeratust, mida rohkem, seda rohkem saad tagasi. Mida rohkem päevas kirud midagi, seda rohkem tuleb see sinuni tagasi. Mõtleme järele, tunned mõnda naabrit, kellele meeldib kiruda valitsust, sõltumata siis valitsevast parteist. Ta teeb seda iga päev ja nii aastast aastasse. Aga nii peabki, süsteem toimib, kogu see asi on õige!
Kirud täna, siis homme, aasta, aastad - ühtäkki avastad, et see ongi sinu elu, sa pole millegagi rahul terve oma elu olnud, aga siis saab ta juba läbi. Läbi kirumise sa toodad negatiivset energiat ja tänu sellele, antakse seda sulle ka tagasi. Hetk loob järgmise. Negatiivsus hetkes loob järgmise negatiivse hetke, muidugi saab seda muuta, teisiti ei olegi võimalik, aga siis teed sa juba teadlikult. Alateadlikult olles negatiivsuses lood sa negatiivsust vmt. Sõltuvalt mis meeleseisundis sa oled, seda ka lood. Sina lood oma maailma ja nii ongi. Tahad ilusat elu, ela teadlikult!

Elu ja sina

2011-08-07T08:44:00.000+03:00

Mida mina tahan, kuhu ja kaugele ma tahan? Harmoonia, tasakaal, sisemist rahu - mida mina tahan.
Kui sa oled endas rahu ja vaikuse leidnud, siis on ka teiste inimestega lihtsam suhelda. Oled saanud aru, kes olen mina, siis on võimalus arusaada ka kes oled sina. Varemalt arvasin, et armasta eelkõige iseennast, siis võid ja saad ka teisi armastada. Aga see polegi vale, täiesti õige. Leia end ja saa aru, kes sa oled, siis on ka teistest lihtsam aru saada.

Inimene peaks aru saama asjast, mis on elus tähtis. Kunagi aastaid tagasi hakkas sõber halama, et tal tervis kehva, aga arstile pole aega minna, sest vaja tööd teha, et lapsed söönuks saaks. Küsisin, aga kui sa seetõttu sured, mis siis? Siis pole lastel ka isa enam, veel hullem! Täiesti rumal lähenemine. Sina oled kõige tähtsam, sinust hakkabki kõik. Poleks sind poleks ka sinu lapsi ega muud sinuga seoses. Järelikult oled SINA tähtis. Usun, et paljud ei arva nii, sest nad pole nii lihtsale järeldusele tulnud. Peabki aru saama asjaolust, et kõik saab alguse sinust. Sina oled oma elus peaosatäitja, paljudel on kindel arusaam, et nad on kõrvalosatäitjad. Kui võtta elu ja sina, siis tegelikult ongi need üks ja seesama ehk see on SINA.

Mets - ürgne jõud

2011-08-05T10:00:00.006+03:00

Käin metsas nii tihti kui võimalik. Mets on hea koht mõtlemiseks ja energia ammutamiseks. Minu arvates ei saa metsas olla midagi peale positiivse jõu. Puu eesmärgiks on areng. Kasvada suureks puuks. Siin saab olla ainult positiivne jõud. Ürgne jõud, universumi jõud. Metsas saad sa samastuda universumiga. Tunnetada seda ürgset jõudu. Puu ja mina oleme põhimõtteliselt üks ja seesama - energia ja info, ainult kogused on erinevad. Tegelikult toimub minu ja puu vahel lakkamatu süsiniku ja hapniku vahetus. Me oleme kõik üks ja seesama.
Kui kevade poole oli rohkem sääski, siis mul naine ei jõudnud ära imestada, miks sääsed mind eriti ei ründa. Olles looduses, olen ma mõtteis selle üks osa ja annan sellele teada, et me oleme kõik üks ja seesama.

Armasta tingimusteta

2011-08-04T10:25:00.001+03:00

Enamus meist teab fakti, et koer on kõige truum loom ja armastab meid tingimusteta. Käitud sa temaga kuidas tahad, aga ta ikkagi on sulle truu ja armastab sind. Oled sa sellele mõelnud?

Kindlasti üks õnne komponente on armastus, ilma milleta sa ei saa olla õnnelik. Kõike muud sa saad osta raha eest, aga mitte armastust. Selleks et sind armastatakse pead sa ise armastama. Selleks et midagi saada pead esmalt andma, ootamata vastu andmist. Anna ja sa saad vastu, varem või hiljem. See kehtib kõigega. See ei pea kohe juhtuma, aga see juhtub tingimata. Sõprus ei püsi, kui sina oma osalusest loobud, sama kehtib kõige muuga.

Keegi ei taha midagi anda ühepoolselt, mingi aeg see toimib, aga mitte kaua. Armastus on elus väga tähtis asi. Armasta ja näita seda välja ja tõenäoliselt saad sa seda vastu. Loobu tingimustest. Tingimused piiravad sind ja sinu elu. Tingimuste loomine võib kaasa tuua tagajärje, mida sa hiljem kahetsed. Aga see hetk on siis möödas ja seda enam muuta ei saa. Iga hetk, milles elad loo selles väärtust, mis on väärt edasi kandmiseks järgmisse hetke.

Otsides end, leides end

2011-08-03T11:40:00.000+03:00

Umbes kolm aastat tagasi leidsin end olukorrast, millega ma ise ei olnud rahul. Leidsin end olukorrast, kus elu ei pakkunud enam midagi. Kõik tundus nii mõttetu. Tundsin, et ma pean midagi ette võtma. Võiks öelda, et ma polnud õnnelik. Asjad, mis enne pakkusid huvi olid äkitselt minetanud oma võlu. Elul polnud enam mõtet. Tegin tööd, mis ei pakkunud mulle mitte midagi, kõike mida tegin tundus mõttetu. Elu ei pakkunud mulle midagi. Kuidas see nii saab olla? Otsustasin end otsima hakata ja praegu on hea meel öelda, et tasapisi olen end leidmas.

Sina, kes sa seda loed, loed lugu mis ma sel kirjutamise hetkel tahtsin öelda. See on selle hetke tundmus. Sel ajal kui keegi seda loeb, olen mina juba kaugel sellest. Mulle viimasel ajal meeldib mõelda, et me elame hetkes. Naudi hetke ja sa naudid kogu elu. Kui sa oled sel hetkel õnnelik, siis tõenäoliselt oled sa ka järgmine hetk õnnelik. Üks hetk loob teise ja loob seda samast tundest. Tunde loob meie mõte. Tähtis on olemise hetk, see kuidas mõtled ja millest mõtled, see loob kõik edasise.

Maailm nagu arvutimäng

2011-07-30T14:22:00.000+03:00

Mõtiskledes selle maailma üle, kus me elame tulin sellisele mõttele, et meie maailma saab võrrelda arvutimänguga. Kõik asjad toimuvad täpselt sel toimumis hetkel. Hetk enne pole midagi ja hetk hiljem pole enam midagi. Erinevus on ainult selles, et sa ei vaata end kõrvalt, vaid osaled otseselt mängus.
Arvan, et süsteem teises süsteemis ei saa oluliselt põhiolemuselt erineda põhisüsteemist. Seega võib süsteem toimida sarnaselt arvutiprogrammiga, kus kõik pilt renderdatakse sel toimumis hetkel. Midagi pole enne ega pärast seda. Täiesti loogiline eks.
Kuna meie elu toimib sedasi, siis saab igaüks seda programmi muuta ehk siis on tegemist avatud programmiga. Kellelgi pole ainuõigust sellele. Muidugi peab programmi muutmiseks olema teadmisi konkreetsest programmeerimiskeelest, mida muuta tahad.
Saatus on vaikeprogramm neile, kes arvavad, et programmi ei saa muuta ehk usuvad saatusesse ja lasevad sel oma elu juhtida.
Kuna me saame ja võime programmi muuta, siis suudame kõiki ja kõike selles osalejaid muuta. Kui me arvame teisest inimesest halba, siis nii see saabki olema. Mõtleme kellesti head, siis annab see talle jõudu juurde. Enamus meist ei tea seda. Me loome ise oma maailma.

Kes me oleme?

2011-06-27T13:51:00.000+03:00

Igale võimalusele vastamiseks on kaks varianti: jah või ei. Elada saab kaht viisi: programmi järgi või inspireerituse järgi.
Inimene on keeruline aparaat, millele unustati kaasa anda kasutamisjuhend. Ja siin me nüüd oleme, õpime kasutama masinat, mida me iga päev juhime. Ühed tahavad õppida seda juhtima, teised lasevad uhkelt autopiloodil minna. Usun, et inimene on aparaat, mille üks funktsioone on end ise ravida. Aga kuidas seda sisse lülitada?
Kas sa usud tulnukaisse? Ma arvan, et vähesed usuvad. Oled sa neid näinud? Tõenäoliselt mitte. Miks siis ühed näevad ja teised mitte? Asi on lihtne, ühed usuvad neisse ja teised mitte. Põhimõtteliselt ei saa me näha seda, mida me ei usu.
Usk panebki asjad juhtuma. Miks tulnukaid näevad vähesed? Nemad näevad tulnukaid seepärast, et nad usuvad nende olemasolusse. Me näeme seda, millesse me usume. Me olemegi need, keda me usume end olevat. Aga enamasti oleme need, kes me olla ei taha, teeme tööd, mis meile ei meeldi, elame elukaaslastega, keda me ei armasta jms. Miski pärast me ohvedame oma elu jus ttäpselt asjadele, mida me ei taha. Veider, kas pole? Minu meelest küll.

Mis on rahulolu?

2010-12-29T21:21:00.000+02:00

Vahest tuleb mõte, et mida on vaja selleks, et inimene oleks rahul. Mida on vaja rahuloluks? Kas seda peaks olema palju või vähe. Ilmselt peaks seda olema piisavas koguses. Kui leiad töökoha, kus makstakse nii palju, et sa sellega rahul oled, kas see tähendabki rahulolu. On seda piisavalt või peaks rohkem tahtma. Hea küsimus. Kas piisab ainult heast palgast või peaks ka töö ise olema rahuldust pakkuv? Ideaalne variant on see, kui mõlemad kattuvad, aga kuivõrd saame me seda öelda, et meil on hea töö ja hea palk.

Valgus tunneli lõpus?

2010-11-13T10:00:00.000+02:00

Oled sa märganud, siis tihti peale kasutatakse kujundliku väljendit: tunneli lõpus hakkab paistma valgus või ootame valgust tunneli lõpus. Oled kuulnud, aga tõenäoliselt ei ole sa sellele mõelnud, aga mõtle. Miks me arvame, et meil on üks ja ainus väljapääs, kas siis mingist olukorrast või lahendus mingile probleemile. Ilmselt on asi küll selles, et me soovime ainult üht lahendit, kuigi minu arust on asi teisiti.
Kujutle pimedat tunnelit, seal kusagil kaugel paistab väike valgustäpp ehk siis väljapääs. Aga tegelikult tee silmad lahti ja sa näed mitte üht täppi vaid lausa sõela. Sõela just täpselt, tegelikult on igale olukorrale palju rohkem lahendusi, kui me oskame tahta või arvata. Aga selle tunneliga on see lugu, et me tahame seal olla, istuda seal pimedas ja oodata valgust, isegi valguse suunas me ei viitsi minna vaid ootame, et see valgus meieni jõuaks.

Elu on liiga lühike, et end kottida lasta

2010-10-21T05:34:00.001+03:00

Inimestena me pöörame tähelepanu sellele, mida keegi teine meist mõtleb või arvab. Ühes raamatus oli lahedalt öeldud, elu on liiga lühike, et kellelgi end kottida lasta. Pagana hästi öeldud? Minu arust küll.
Seega, tee mis sa teed, ära lase end teiste arvamustest segada. Enamus kipuvad arvamust avaldama teemal, millest nad midagi ei tea. Paljudel on see loll komme. Ilmselt tahame olla tähtsad ja oma nina igale poole toppida.

Tahad muuta maailma, alusta iseendast

2010-10-03T06:17:00.003+03:00

Me elu kulgeb täpselt nii, nagu me seda oma peas valmis mõtleme. Me näeme täpselt seda, kuidas me tahame asju näha. Näeme teistes neid iseloomujooni, mida me endas näha ei taha, aga me omame neid. Me lõikame seda, mida külvame. Külvad vihkamist, seda sa ka lõikad. Tahad muuta maailma, alusta iseendast - see töötab täpselt nii. Kui ringi vaadata ja mõelda kõigile ütlustele, siis avastad, et nii ongi - puhas kuld.

Olles viimasel ajal palju lugenud asjakohaseid raamatuid, olen õppinud inimesi jälgima. Ja viimsel ajal märganud, et ütlus "Me lõikame seda, mida külvame" peab paika. Ei ole mingit kahtluski, kõik tuleb sulle enesele tagasi.

Hakka juba täna paremaks inimeseks! Ole hea töökaaslane, ole hea isa, ole hea abikaasa, ole hea sõber, ole lihtsalt parem sina. See ei olegi nii raske. Proovi ja sa võid selles ise veenduda.

Selge on see, et me kõik oleme unikaalsed, me erineme kõigist teistest. Teist samasugust ei ole, selline oled ainult sina. Aga vaatamata sellele, me võime saada üksteisega hästi läbi, kui me seda ainult tahame. Piisab, kui seda tahta, tahta südamest.

Muuda oma mõtteid, muuda nad elu jaatavaks!

Kas vananemine on normaalne?

2010-10-02T11:12:00.000+03:00

Hei! Kas vananemine on normaalne? Oled sa sellele mõelnud? Kes on ja kes ei ole lugenud, et inimene uuendab end iga kahe aasta jooksul täielikult. Seega, kui me uueneme, siis miks me vananeme, see ei ole normaalne. Me peaks koguaeg olema trimmis ja traksis :)

Või äkki on saladus selles, et me mõtleme, me oleme harjunud vananemist ja surma nägema. Meie jaoks on see täiesti normaalne nähe, kuigi nüüd mõtiskledes asja üle, siis see ei ole normaalne.

Äkki peaks vananemise hoopiski haiguste nimekirja kandma? Ma arvan,et üks võimalus vananemist takistada on hakata mõtlema, et olen 30-ne ja kogu lugu.

Tõenäoliselt on ajus miski loenduri moodi vigur, mis loeb sekundeid, minuteid, tunde, päevi, aastaid. Kui nüüd võtta ja muuta mõtteviisi, ning mõelda nii tugevalt sellele, et olen 30, äkki saaks aju loenduri ära petta?